KIIRLUGEMINE

Kiirlugemise kursuse maakonna raamatukogutöötajatele viis läbi Tauri Tallermaa. Pealkirigi ütleb, et kindlasti hakkame kõva häälega ja kiirelt lugema, aga ei. Algul seletati lahti, mis on kiirlugemine - kiirlugemise eesmärk ei ole kiiresti lugemine, vaid saada tekstist aru. Me aju loeb mõtteid, mitte sõnu. Raamatu esimesel lugemisel väidetavalt inimene omandab sellest kõigest 10%. Nii et ei ole midagi imelikku, kui inimene tuleb raamatukokku ja ta ei mäleta, kas ta on seda lugenud või mitte. Aga tegime meiegi väikese kiirlugemise testi, et teada saada oma lugemiskiirus. Lugesime teksti teatud aja jooksul, seejärel vastasime etteantud küsimustele, tekstile vaatamata ja siis väike reegel, kuidas arvutada ja näiteks minu lugemiskiirus oli 712,5 tähemärki minutis. Kui vaadata tulemus tabelist järgi, siis 200 - 240 tähemärki on keskmisel inimesel lugemiskiirus, 400 heal kirjaoskajal ja 800 - 1000 kõigest 1 inimesel 100-st. No, pole paha, või mis.

Uus asi oli minu jaoks lugeda regressioonita, st lugeda teksti ilma loetule tagasi vaatamata. Aga, kui vahel on mõte uitama läinud, siis ikka on ju hea vaadata eestpoolt järele, kes oli kes või mis seal toimuski. Selle vältimiseks soovitas Tauri Tallermaa pidada järge järjehoidja või pliiatsiga, teha märkmeid lõikude juurde jne.

Silmavälja ulatust kontrollisime lugedes teksti, kus kõik täishäälikud olid ära "kaotatud", sõnad lauses olid segi aetud, kui mitu eset suudad pildilt meelde jätta, kui pilti näidatakse vaid mõned sekundid jne.

Ja veel, mis meile kui naiste seltskonnale väga meeldis: naiste ja meeste aju on juba sünnipäraselt erinev. Et ei tasu naistel pahandada kui mees ikka vaatab televiisorit, siis ta tõega teeb seda ja ta ei kuule, ega näe midagi, mis ümerringi toimub. Naistel seevastu on võime kiiremini end ümber lülitada ja justkui teha mitut asja korraga.

Mida aktiivsem sa oled kehaliselt, seda aktiivsemad on ka sinu ajupoolkerad. Seega, saatke oma lapsed arvutist õue lumme müttama, seda paremini koolis õpitu meelde jääb!